Lehekülje Kirjandus: Teksti esitus ja omalooming (III kooliaste) lähteteksti vaatamine

{{Oppeprotsess
|nimetus=Teksti esitus ja omalooming
|seotudAinevaldkond=Keel ja kirjandus
|seotudOppeaine=Kirjandus
|seotudHaridusaste=P&otilde;hiharidus
|kooliaste=III kooliaste
|seotudTeema=Teksti esitus ja omalooming
|seotudOpivaljund=esitab peast luule-, proosa- või draamateksti, taotledes esituse ladusust ja selgust ning tekstitäpsust;
koostab ja esitab kirjandusteost tutvustava ettekande;
kirjutab tervikliku sisu ja ladusa sõnastusega kirjeldava (tegelase iseloomustus või miljöökirjeldus) või jutustava (muinasjutt või muistend) teksti;
kirjutab kirjandusteose põhjal arutluselementidega kirjandi, väljendades oma seisukohti alusteksti näidete põhjal ning jälgides, et tekst oleks arusaadav, stiil sobiv, vormistus ja õigekiri korrektsed.
|pohimoiste=ettekanne, esitlus, kirjeldav tekst, jutustav tekst, arutlev kirjand
|oppematerjal=Soovitatavaid abimaterjale
Veebileht
Piret Tänav. Loovkirjutamine. – https://sites.google.com/site/loovkirjutamisest/home
Airi Aavik 2015. Funktsionaalstiilidest praktiliselt. – http://funktsionaalstiilid.weebly.com/
Õppematerjal
Priit Kruus. Mis on etlemine? – https://priitkruus.files.wordpress.com/2009/10/etlemine.pdf 
Katrin Kirs 2012. Arutleva kirjandi kirjutamine. – http://koolielu.ee/waramu/view/1-529255c6-3b33-455e-8e08-659bcf430ced
Ülesanne
Maarja Sinisalu 2015. Luulekava. –  https://sorimistore.files.wordpress.com/2015/04/suvi-luulekava.pdf
Hindamismudelid
Ettekanne. Hindamismudelid. – https://opetaja.edu.ee/hindamismudelid/index.php?tegevus=vmudel&avid=18&start=10
Kirjalik eneseväljendus. Hindamismudelid. – https://opetaja.edu.ee/hindamismudelid/index.php?tegevus=vmudel&avid=48
Audio
Luulelahing. ERR 2013-2015. – http://vikerraadio.err.ee/listing/luulelahing#?page=1&pagesize=20&phrase=&from=&to=&path=luulelahing&showAll=false 
Audiovideo
100 luulepärli: https://arhiiv.err.ee/seeria/100-luuleparli/kultuur/31
Luuletus. ERR 2009-2010. – https://arhiiv.err.ee/seeria/luuletus/kultuur/31
Väike luulesaade. ERR 1986-1996. –  https://arhiiv.err.ee/seeria/vaike-luulesaade/kultuur/31/default/1
Luulekava. Õpilastöö. – https://www.youtube.com/watch?v=HzbnH3m1-jw
Luulekava. Õpilastöö. – https://www.youtube.com/watch?v=yUvJ72WjQSw
Luulekava. Õpilastöö. – https://www.youtube.com/watch?v=yQ2QWteIKAI
Tekst
Mari Peegel 2011. Luule ettelugemise peen kunst. EPL 12.03. – http://epl.delfi.ee/news/kultuur/luule-ettelugemise-peen-kunst?id=51293424
Arvustuste võistlus „Ulakass“. Juhend ja tööde näiteid. – http://tammegymnaasium.ee/ulakass/
Ene Hiiepuu, Jaanali Koppel. Luulehommiku korraldamine. Tunnikavad. – www.tlu.ee/UserFiles/Haapsalu%20Kolledž/Õpetajale/materjalid/2.tunnikava.pdf 
Kristi Semidor.  Luuletuse päheõppimine – kas Jakobsoni-aegne jäänuk? Koolielu. – http://koolielu.ee/info/readnews/64122/luuletuse-paheoppimine-%E2%80%93-kas-jakobsoni-aegne-jaanuk 
Ivika Hein 2010. Ettekanne loetud teosest. –  http://oppekava.innove.ee/ettekanne-loetud-teosest/ 
Ivika Hein 2010. Projekti- ja uurimistöö võimalusi III kooliastmes. –  http://oppekava.innove.ee/projekti-ja-uurimistoo-voimalusi/
Andrus Org 2010. Kujundav hindamine kirjanduse õpetamisel. –  http://oppekava.innove.ee/kujundav-hindamine-kirjanduse-opetamisel/
Küllike Veede. Osaline iseendaga. Jutud, näidendid jm lood. – http://osaline-iseendaga.weebly.com/
Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III astmes. Kogumik. Innove. – http://oppekava.innove.ee/soovitusi-ja-naiteid-loovtoode-labiviimiseks-pohikooli-iii-kooliastmes/
Loovtööde konverentsi ettekanded. Innove 2015. – http://oppekava.innove.ee/loovtoode-konverents-2015-ettekanded/
Lips, M. & Mäekivi, Ü. (2011). Loovus. Võtteid loovuse arendamiseks eesti keele ja kirjanduse tundides. Tallinn: Koolibri
Magistritöö
Pille Leola 2012. Loovkirjutamine mina-pildi kujundamise abivahendina. Töölehed. – https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/29973/PilleLeola2012_omag.pdf?sequence=1&isAllowed=y
|metoodika=Metoodilisi soovitusi
●	Luulekava. Õpilased töötavad rühmas, valivad kavasse ühe või mitme luuletaja luuletusi, koostavad nendest teemakohase sisulise terviku, otsivad sobiva taustamuusika, pealkirjavastavad luulekava, salvestavad selle ja esitavad klassile või mõnel kooli üritusel
●	Dramatiseering ja näitlemine. Õpilased töötavad rühmas. Õpetaja tutvustab mõne etenduse näitel, kuidas valmib lavastus, jaotab rühmadele näidendi stseenid või mõne muu teose osad või lood (näiteks muistendid Kalevipojas, Vanapaganast vm). Õpilased jagavad ülesanded, kirjutavad eepilise loo põhjal dialoogid ja esitavad dramatiseeringu.
●	Esitlus. Kirjandusteose tutvustuse koostamine rühmatööna, selle esitamine.
●	Kirjanduslik telesaade. Õpilased töötavad rühmas, vaatavad õpetaja juhendamisel mõnd kirjandussaadet ja saavad ülevaate sellest, kelle koostöös saade valmib (saatemeeskond). Seejärel arutavad koos, mis teemal nad saate teevad, mõtlevad sellele pealkirja ja jaotavad rollid (intervjueerija, kirjanik või tõlkija, operaator, lavastaja, kunstnik jt). Kirjandussaade filmitakse ja esitatakse klassile.
●	Arvustuse kirjutamine. Vt soovitusi ülalt.
Valik omaloomingulisi tegevusi
7. klassis võiks õpilased kirjutada/koostada näiteks
●	koha- või ajaloolise muistendi, rahvalaulu, mõistatusi;
●	valmi või allegoorilise loo;
●	naljandi, naljaloo kõnekäändude põhjal;
●	seiklusjutu;
●	piltluuletuse;
●	kirja raamatu ühelt tegelaselt teisele, tegevusjuhendi kirjandustegelasele;
●	tekstis toimunud sündmuste eelloo, loo muudetud vaatepunktiga, puänteeritud loo;
●	eri teoste peategelaste võrdluse;
●	ühelauselise või pikema kokkuvõtte või soovituse vaadatud filmi põhjal;
●	teemamapi tänapäeva kultuurinähtuste ja kultuurilooliste isikute kohta.
8. klassis võiks õpilased kirjutada/koostada näiteks
●	ulme- või detektiivjutu;
●	haiku või vabavärsilise luuletuse;
●	näidendi, proosa- või luuleteksti dramatiseeringu;
●	tegelase monoloogi, tegelase eluloo, tegelase seletuskirja;
●	kirja teose autorile;
●	muudetud žanris teksti (nt luuletuse põhjal kuulutuse, uudisest jutustuse);
●	lisatud repliikidega teksti, detailide abil laiendatud loo;
●	minavormis loo;
●	võrdluste- ja metafooriderikka teksti;
●	loo ühest ja samast sündmusest traagilises ja koomilises võtmes;
●	kirjandi, tsitaadi (moto) alusel;
●	teostest valitud ja kommenteeritud tsitaatide kogumiku;
●	teemamapi tänapäeva kultuurinähtuste ja kultuurilooliste isikute kohta.
9. klassis võiks õpilased kirjutada/koostada näiteks
●	kujundirikka luuletuse või miniatuuri;
●	muinasjutu, muistendi, ümbersõnastatud vanasõnu;
●	romantilise või realistliku jutu;
●	tegelase iseloomustuse või CV, kirjandustegelaste juhtlauseid;
●	teise ajastusse paigutatud tegevustikuga loo, miljöö kirjelduse;
●	kirjandusteose probleemidest lähtuva arutluse;
●	alustekstile vastandteksti (nt idüllilise loodusluuletuse kõrvale keskkonnaprobleeme kajastava loo);
●	teatrietenduse, filmi või kirjandusteose arvustuse;
●	lühiuurimuse tänapäeva kultuurinähtuste ja kultuurilooliste isikute kohta.
|oppesisu=Esitamine
●	Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja mida). Esituse ladusus, selgus ja tekstitäpsus. Esitamiseks kohase sõnavara, tempo ning hääletugevuse valimine. Korrektne kehahoid. Hingamine ja diktsioon. Silmside hoidmine kuulaja ning vaatajaga. Miimika ja žestide jälgimine.
●	Lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele, kasutades illustreerivaid katkendeid. Teost tutvustava ettekande koostamine ja esitamine.
●	Luuleteksti esitamine peast. Lühikese proosateksti esitamine (dialoog või monoloog). Draamateksti esitamine ositi. Instseneeringu esitamine.
Omalooming
Õpilased kirjutavad õpetaja valikul lühemaid ja pikemaid omaloomingulisi töid:
●	muistendi, valmi või allegoorilise loo, rahvalaulu, naljandi, mõistatusi, naljaloo kõnekäändude põhjal, seiklusjutu, piltluuletuse, kirja ühelt tegelaselt teisele, tekstis toimunud sündmuste eelloo, loo muudetud vaatepunktiga, puänteeritud loo, mitme teose peategelaste võrdluse, vaadatud filmi põhjal ühelauselise või pikema kokkuvõtte või soovituse jm;
●	ulme- või detektiivjutu, haiku, vabavärsilise luuletuse, näidendi, proosa- või luuleteksti dramatiseeringu, tegelase monoloogi, tegelase eluloo, muudetud žanris teksti (nt luuletuse põhjal kuulutuse, uudisest jutustuse), lisatud repliikidega teksti, minavormis loo, detailidega laiendatud loo, võrdluste- ja metafooriderikka teksti, ühest ja samast sündmusest traagilise ning koomilise loo, kirja teose autorile, teostest valitud ja kommenteeritud tsitaatide kogumiku, tsitaadi (moto) alusel kirjandi, tegelase seletuskirja
●	muinasjutu, muistendi ja regilaulu, kujundirikka luuletuse, tegelase iseloomustuse või eluloo, tegelaste juhtlaused, teise ajastusse paigutatud tegevustikuga loo, miljöökirjelduse, kirjandusteose probleemidest lähtuva arutluse, alustekstile sisulise vastandteksti, teatrietenduse, filmi- või kirjandusteose arvustuse jm;
●	teemamapi või lühiuurimuse tänapäeva kultuurinähtuste või kultuurilooliste isikute kohta.
}}