Lehekülje Keemia:Süsinik ja süsinikuühendid lähteteksti vaatamine

{{Oppeprotsess
|nimetus=Süsinik ja süsinikuühendid
|maht=18
|seotudAinevaldkond=Loodusained
|seotudOppeaine=Füüsika
|seotudHaridusaste=P&otilde;hiharidus
|kooliaste=III kooliaste
|klass=9. klass
|seotudTeema=Süsinik ja süsinikuühendid
|seotudOpivaljund=võrdleb ning põhjendab süsiniku lihtainete omadusi, võrdleb süsinikoksiidide omadusi; analüüsib süsinikuühendite paljususe põhjust (süsiniku võime moodustada lineaarseid ja hargnevaid ahelaid, tsükleid, kordseid sidemeid); 
koostab süsinikuühendite struktuurivalemeid etteantud aatomite (C, H, O) arvu järgi (arvestades süsiniku, hapniku ja vesiniku aatomite moodustatavate kovalentsete sidemete arvu);  teab materjalide liigitamist hüdrofiilseteks ja hüdrofoobseteks ning oskab tuua nende kohta näiteid igapäevaelust;
kirjeldab süsivesinike esinemisvorme looduses (maagaas, nafta) ja kasutusalasid (kütused, määrdeained) ning selgitab nende praktilisi kasutamise võimalusi;
eristab struktuurivalemi põhjal süsivesinikke, alkohole ja karboksüülhappeid; 
koostab süsivesinike ja etanooli täieliku põlemise reaktsioonivõrrandeid;
koostab etaanhappe iseloomulike keemiliste reaktsioonide võrrandeid (õpitud reaktsioonitüüpide piires) ja teeb katseid nende reaktsioonide uurimiseks; 
hindab etanooli füsioloogilist toimet ja sellega seotud probleeme igapäevaelus.
|pohimoiste=süsivesinik, struktuurivalem, polümeer, märgumine, alkohol, karboksüülhape
|praktika=1) CO2 saamine ja kasutamine tule kustutamisel;
2) lihtsamate süsivesinike jt süsinikuühendite molekulide mudelite koostamine;
3) süsinikuühendite molekulide mudelite koostamine ja uurimine digitaalses keskkonnas, kasutades vastavat tarkvara;
4) süsivesinike omaduste uurimine (lahustuvus, märguvus veega);
5) erinevate süsinikuühendite (nt etanooli ja parafiini) põlemisreaktsioonide uurimine;
6) etaanhappe happeliste omaduste uurimine (nt etaanhape + sooda, etaanhape + leeliselahus).
|oppesisu=Süsinik lihtainena. Süsinikuoksiidid. Süsivesinikud. Süsinikuühendite paljusus. Süsiniku võime moodustada lineaarseid ja hargnevaid ahelaid, tsükleid ning kordseid sidemeid. Molekulimudelid ja struktuurivalemid. Ettekujutus polümeeridest. 
Süsivesinike esinemisvormid looduses (maagaas, nafta) ja kasutusalad (kütused, määrdeained) ning nende kasutamise võimalused. Süsivesinike täielik põlemine (reaktsioonivõrrandite koostamine ja tasakaalustamine). Hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed ained.
Alkoholide ja karboksüülhapete tähtsamad esindajad (etanool, etaanhape), nende omadused ja tähtsus igapäevaelus, etanooli füsioloogiline toime.
}}